Kindlustuskaitsed

Õnnetusjuhtumikindlustuse puhul on võimalik valida järgmiste kindlustuskaitsete vahel:

  • Ajutise töövõimetuse hüvitis – kindlustuslepingu järgi makstakse hüvitisena päevaraha, eelnevalt kokku lepitud summa iga ravipäeva eest haiguslehe alusel, või valuraha, ühekordne hüvitis ajutise tervisekahjustuse korral vastavalt vigastuse raskusastmele protsendina valuraha hüvitissummast.
  • Invaliidsushüvitis – invaliidsushüvitist makstakse kindlustatule siis, kui õnnetusjuhtumi tagajärjel tekib püsiv vaimne või füüsiline tervisekahjustus ehk invaliidsus. Hüvitiseks makstakse tekkinud puude raskusastmele vastav kokkulepitud summa maksimaalsest invaliidsushüvitisest.
  • Surmajuhtumi hüvitis – hüvitist makstakse pärijatele või soodustatud isikutele juhul, kui kindlustatu sureb õnnetusjuhtumi tagajärjel.
  • Ravikulude hüvitis – hüvitatakse õnnetusest tingitud täiendavad kulutused arsti poolt määratud ravile Eesti raviasutuses, mida ei hüvita haigekassa. Siia alla kuuluvad kulutused ka abivahenditele (kargud, ratastool, kuuldeaparaat), massaažile, hädavajalikule plastilisele kirurgiale ka hammaste ravile jne.

Kindlustuse kehtivus sportimisel sõltub spordiala riskiastmest ja sportimise eesmärgist. Näiteks tervisesport ja võistlussport. Vajadusel tuleb lisada vastav kaitse poliisile. Sama on töötamisel riskantsemal ametikohal. Kindlustusseltsidel on nimekiri ametitest, mis on riskantsemad ja milledel töötades tuleb lisada eraldi kaitse. 

Reisides välisriiki soovitame siiski teha juurde ka reisikindlustuse