Hoia uudistel silma peal.
VÕTA IIZILT!

Geenius: Eestis pakutakse nüüd küberkindlustust, mis näib tänavuste suurte rünnakute järel üha vajalikum

2017. aasta esimene pool on juba mitu korda näidanud küberrünnete ulatuse võimalikkust. Halvatud on olnud nii haiglad, meditsiinisüsteemid, ühistransport kui ka poed, kohvikud, pangad ja teised igapäevased teenused, millega oleme harjunud. Lisaks klientide ebamugavusele toob küberrünnak või õnnetus ettevõtte IT-süsteemidega kaasa ka otsesed rahalised kulud. Selgub aga, et selle vastu on olemas lahendus – küberkindlustus on maailmas juba üsnagi populaarseks osutunud teenus.

IIZI kindlustuseksperdi Helen Everti sõnul katab küberkindlustus peamiselt neli aspekti: hävinenud IT süsteemide taastamisel tekkivaid kulusid; kolmanda osapoole, näiteks kliendi, poolt nõutavaid kulusid; küberõnnetuse tagajärjel toimuva äri katkemise eest tekkivat kahjumit; kõige olulisemana kriisijuhtimise kulusid, mille puhul puudub omavastutus ning mille kulusid kindlustusfirma katab esimesest hetkest alates.

Kriisijuhtimise alla võib siinkohal liigitada näiteks olukorra, kus ettevõtte serverist on lekkinud kasutajate andmed ning ettevõte peab olukorda avalikkusele selgitama ja palkama IT turvaeksperdid selgitamaks välja lekke põhjus ja lekkekoht. Samuti võib olla vajadus näiteks luua kõnekeskus, teavitamaks kasutajaid tekkinud lekkest. “Kindlustusfirma seisukohast on kriisijuhtimiskulud ja nende kaasamine olulised just selleks, et järgnev äri katkemise ja nõuete kahju oleks võimalikult väike ja just seepärast on see kulu ka ilma omavastutuseta,” räägib Evert. On juhtunud, et enne seda, kui on teada, kas tegemist on küberründega, kuid andmed lekkisid, hüvitatakse siiski kriisijuhtimiskulud.

Küberkindlustus ei asenda turvasüsteeme

Sageli saavad küberründed alguse aga inimestest ja kogenematust kasutajast, kes avab pahatahtliku manuse kahtlases e-kirjas, klikib lingile, millest ründetarkvara asutuse sisevõrku roomab või toob pahalase kaasa oma koduse nakatatud seadmega. Everti sõnul on küberkindlustuse eelduseks ka ettevõtte pingutus oma töötajaid küberhügieeni osas koolitada ning oma infoturbesüsteeme kaasaaegsena hoida. “Küberkindlustus ei ole asi, millega asendada viirusetõrjet või koolitusprogrammi töötajatele. Samas ei saa saja protsendiliselt kunagi IT süsteeme kaitsta,” sõnab Evert.

Küberkindlustuse sõlmimine on samuti oodatust lihtsam – selleks läheb vaja vaid infot ettevõtte nime, käibe ja tegevusala kohta. Evert räägib, et kindlustuspoliisi sõlmides tuleb ka selgitada, kas ettevõttel on varem küberturvalisuse intsidente esinenud, kuid detailseid andmeid oma ettevõttes tagatud küberturvalisuse kohta esitama ei pea.

Inimesed pelgavad, et “küber” on midagi keerulist

“Inimesed pelgavad, kui ütled neile “küber”, et see on midagi keerulist. Ma ise nimetan seda pigem kui andmete ja turvalisuse kindlustus,“ räägib Evert. Maailmas on küberkindlustus üsnagi levinud. “USAs on keeruline isegi lepinguid sõlmida, kui sul ei ole küberkindlustust,” toob Evert näiteks. Üks põhjuseid, miks teenus Eestis veel vähe populaarsust on kohanud. ongi arvatavasti kartus liiga keeruliste kindlustussüsteemide ees ja samuti ka ettevõtete teadmatus küberturvalisusest ja võimalustest.

Vajadus küberkindlustamise järele on tegelikult paljudel. “See võib täiesti vabalt olla ka väike e-pood, kelle andmed lekivad. Meie koostööpartnerid on toonud näiteid, kus andmeid on lekkinud kirikutest või pitsakioskitest, kus on kliendikaardid. Mustal turul on need andmed väga väärtuslikud,” räägib Evert. Lisaks kipuvad väikeettevõtjad olema just need, keda tihedamini rünnatakse, kuna tõenäolisemalt ei ole nemad oma infosüsteemide turvalisusse piisavalt panustanud, seega oleksid nemad just ka üks küberkindlustuse kasutajaid. Praktika on näidanud, et küberründe tagajärjel tekkiv kahju on vahel isegi suurem, kui näiteks tulekahju tagajärjel tekkiv kulu, mistõttu on küberkindlustus sama oluline nagu iga teinegi varakindlustus.

Tulevikus näeb Evert ka potentsiaali koduse, nn eraisiku küberkindlustuse tarbeks. “Iga inimene võiks kodukindlustusega osta endale mõnekümne euro eest aastas kaitse ja kui tema kodune pildipank satub lunavara küsija kätte ning seda kätte ei saa, siis võiks selline juhtum ka kindlustatud olla ehk pakutakse talle seda tuge, et makstakse need 20 bitcoini tema eest ära ja ta saab oma asjad võib-olla kätte.”

Artikli autor: Jakob Rosin | Geenius

Rohkem infot küberriskide kindlustamise kohta

Küsi küberriskide kindlustamise pakkumist: info@iizi.ee | 16660

Kindlustamine on iizi. 

Kui soovid püsida kindlustusturul toimuvaga kursis, siis liitu meie uudiskirjaga!

"Kindlusta oma paak täis!" kampaania võitjad

Loe lisaks

Vao Karikas 2018: ratsasport kogub populaarsust

Loe lisaks

IIZI äriosakond oli edukas Parim Müügitiim 2018 konkursil

Loe lisaks
KÕIK UUDISED
IIZI veebilehel tehakse
aastas 1 698 474 võrdlust.
Alusta võrdlemist