Hoia uudistel silma peal.
VÕTA IIZILT!

Kuidas kauem elada?

Kindlustusfirmad võtavad inimese oodatava eluea väljaarvutamisel arvesse, kui palju on konkreetsel isikul pahesid ning millised on tema eluviis ja hobid. Äripäev reastas ekspertide abiga nipid, mida kasutades saab igaüks oma eluiga märkimisväärselt pikendada.

elukindlustus-iizi

Inimese oodatava eluea pikkus on oluline elukindlustuslepingute sõlmimisel, aga ka näiteks investoritele, kes võivad välja arvutada, milline tootlus ja kui pika perioodi jooksul tagaks eluperioodi lõpus soovitud aastateks sõltumatuse.

Kindlustusmaakler IIZI partnerlussuhete juhi Kaido Kepi sõnul kasutavad elukindlustust pakkuvad seltsid algse oodatava eluea prognoosimiseks elu- ja suremustabeleid. "Tabeli alusel pannakse paika oodatava eluea pikkus vastavalt vanusele," selgitas Kepp. "Näiteks kui räägitakse Eesti keskmisest elueast, siis see on inimese oodatav eluiga sünnimomendil," lisas ta.

Sõltub eluviisist. Et saada aga teada, kas konkreetse isiku oodatav eluiga vastab aluseks võetud keskmisele, arvestatakse näiteks ERGO elukindlustuse sõlmimisel kliendi enda hinnangut oma füüsilisele ja psüühilisele tervisele. "Lisaks annab hea pildi kliendi eluviisi kohta tema kehamassiindeks," ütles ERGO elu- ja tervisekindlustuse arendusjuht Dekla Uusma. "Lihtsustatult öeldes vaadatakse seda, mis keskmist eluiga lühendab," lisas Kepp.

Swedbankis on kehamassiindeksi püsimine vahemikus 18-29 tervisliku eluviisi soodustuse saamise üheks eelduseks. "Kuigi meil konkreetset mudelit ülekaalulisuse mõjust eluea pikkusele ei ole, pooldame me tervislikke eluviise ning seetõttu on 10 protsendiline soodustus meiepoolne hea tahte märk," ütles Kadri Rumm Swedbanki kindlustuse tugiteenuste osakonnast.

Samuti võib ülekaalulisus elukindlustusmakset tõsta, kui sellest tulenev risk on lepingu sõlmimise hetkeks juba avaldunud. "Kui inimesel on näiteks kõrge vererõhk või risk avaldub muul moel, siis see hinnastatakse, lepingu kehtivuse ajal aga inimese tervisliku seisundi halvenemine enam igakuist makset ei mõjuta," märkis Rumm.

Samuti on oluline elukindlustust taotleva isiku tervena elatud aastate hulk ning töö iseloom. "Kindlustusmakse on oluliselt väiksem isikul, kes teeb igapäevaselt kontoritööd, kui kliendil, kes töötab kemikaalide, lõhkeainete või radioaktiivsete mürgiste ainetega," viitas Uusma sellele, et ka leivateenimise viis mõjutab eluiga. "Vaatame ka seda, kas inimene töötab erivägedes või ametis, millega kaasneb teenistusrelv, samuti suurendab riski elule töö lennunduses, kaevanduses või naftapuutornil," loetles ta.

Lisaks mõjutab inimese oodatavat keskmist eluiga see, kas ta on põdenud infarkti, insulti või muid südame- ja veresoonkonnahaigusi või tal on olnud kasvaja. "Samuti on tähtis, kas inimesel on puue või töövõime kaotus ning kas talle on määratud ravimid tarvitamiseks pikema perioodi vältel kui üks kuu," ütles Uusma.

Pahed vähendavad eluiga. Elukindlustuslepinguid on võimalik sõlmida nii standardriskiga kui ka riskimaksega. Viimast rakendatakse tavaliselt juhtudel, kui kindlustust taotleva isiku eluviisis või tegevuses on midagi, mis võib tema suremustabeli poolt ennustatavat eluiga märkimisväärselt lühendada. "Siia alla kuuluvad näiteks suitsetamine, alkoholi või narkootikumide tarvitamine," vahendas SEB Elu- ja Pensionikindlustuse müügi- ja turundusvaldkonna juht Triin Messimas riskihindajate seisukohti.

Suitsetamise negatiivset mõju eluea pikkusele arvestavad nii Swedbank kui ka ERGO, andes elukindlustuslepingu sõlmimisel soodustust neile, kes tubakatooteid ei tarbi. Samuti kehtestatakse IIZI partnerlussuhete juhi sõnul elukindlustuslepingu sõlmimisel lisatasu neile, kes suitsetavad pidevalt. "20-40 sigaretti päevas toob kindlasti kõrgenenud kindlustusmakse," kinnitas Kepp.

Seejuures panevad kindlustusseltsid klientidele südamele, et nad annaksid oma tervise kohta võimalikult palju ning tõest informatsiooni. "Kui lepingu sõlmimisel ei ole oluliselt eluiga mõjutavate tegurite kohta andmeid esitatud, siis ei saa me hiljem ka hüvitist välja maksta ning selline olukord pole meeldiv kellelegi," ütles Uusma.

Riskantsed hobid suurendavad makset. Lisaks pahedele kujutavad olulist riski elule ka mitmesugused ekstreemsed hobid. "Hobi riskantsuse määrab ära see, kas sellega tegelemine suurendab surma saamise või enda vigastamise tõenäosust," selgitas Kepp.

Riskantsete hobidena toob Swedbank välja näiteks alpinismi, kaljuronimise, auto- ja motospordi, lennunduse, langevarju- ja benjihüpped. "Siia alla võivad minna ka motokross ja süvasukeldumine," lisas Kepp.

SEB teatel sõltub aga see, kui palju üks või teine hobi riski inimese elule suurendab, sellest, milline on kliendi tervislik seisund. "Näiteks astma või kõrge vererõhu korral on sukeldumine või mägironimine seotud oluliselt suurema riskiga, kuna hobi võib põhjustada haiguse ägenemise ja arstiabi kohalejõudmine võib võtta aega," nentis Messimas.

Samas ei välista ekstreemsport kindlustuslepingu sõlmimist, vaid sellest põhjustatud surma ei loeta lihtsalt kindlustusjuhtumiks. "Kui inimene saab oma riskantse hobi harrastamise käigus surma, puudub kindlustusandjal hüvitise väljamaksmise kohustus," toonitas Rumm.

Vanus kui risk. Kui 26 aastaselt tuleb näiteks Swedbankis elukindlustuse eest välja käia 4,98 eurot kuus, siis 52 aastaselt on see summa rohkem kui kolmekordne ning 69 aastaselt rohkem kui 11 kordne ehk 55,03 eurot. "Statistiliselt kasvab vanuse suurenedes risk haigestuda haigustesse, mis mõjutavad negatiivselt eluiga," selgitas Rumm.

SEB kinnitusel on ka kindlustusmakse suurendamisel vanuse tõustes arvestatud inimese elustiiliga. "Kui inimene on 40, terve ja elab tervislikult, maksab ta ainult standardmakset, mis arvestab vanuseriski, samas 26 aastane, kel on riskantne hobi või töö, kehv terviseseisund, ülekaal või kes suitsetab, maksab sel juhul ikkagi suuremat makset," selgitas ta.

Vaadatakse üldpilti. Elukindlustuslepingu sõlmimisel täidab klient terviseküsimustiku ning vajaduse korral võib kindlustusselts küsida ka inimese haiguslugu või perearsti väljavõtet.

Näiteks ei pruugi alkoholi tarvitamine või suitsetamine tähendada seda, et kindlustusetaotlejal poleks võimalik saada standardriskiga makset. "Inimene, kes põeb kergel kujul astmat, mis on raviga hästi kontrolli all, võib saada lepingu standardriskiga, sama kehtib inimese puhul, kes suitsetab," märkis Messimas. "Samas kui meil on astmaatik, kes suitsetab, siis tema lepingule tuleb kindlasti riskimakse."

"Näiteks kui 40 aastase meesterahva 10 000 eurose kindlustussummaga 15 aastane riskikindlustuse standardmakse oleks 7 eurot kuus, siis juhul kui ta oleks ülekaaluline ja suitsetaks, kerkiks makse 10.30ni," lisas Messimas näiteid selle kohta, kuidas üks või teine tegur riske mõjutada võib. "Ülekaal ja suitsetamine koos tõstavad oluliselt riski haigestuda südame- ja veresoonkonnahaigustesse, diabeeti või vähki."

Kui inimesel on aga mõni haigus või suurendab riski mõni muu asjaolu, siis kasutatakse makse määramisel rahvusvaheliste edasikindlustusfirmade statistikat. "Hindame selle abil, kui palju võiks sellel konkreetsel juhul oodatav eluiga keskmisest erineda," sõnas Messimas. "Kindlustuse riskihindaja kalkuleerib personaalse suremus- ja haigestumistõenäosuse protsendi, mis on aluseks kindlustusmakse arvutamisel," selgitas ta.

Siiski ei suuda ka kindlustus Messimase sõnul kõiki riske ette näha. "Saame aluseks võtta vaid need andmed, mis meile tervisedeklaratsiooni täitmisel esitatakse," nentis ta. "Näiteks võib keegi oma eluga iga päev liiklusreegleid eirates riskida, kuid seda me ei tea ja sellega makse määramisel arvestada ei saa," ütles Messimas.

Sõjaolukorras kindlustus ei kehti. Kindlustusseltsid panevad lepingutesse sageli ka mitmeid välistusi, mis juhtudel on neil õigus elukindlustussumma maksmata jätta. "Näiteks jäetakse hüvitis välja maksmata, kui isik sai surma riigis, kus on välja kuulutatud sõjaolukord, samuti on välistuseks enesetapp või seadusvastase tegevuse käigus hukkumine," selgitas Uusma.

Küll aga kehtib kindlustus terrorirünnakute puhul. "Kui inimene sattus näiteks Pariisis olema valel ajal vales kohas," lisas Uusma.

Tasub teada! Kuidas elada kauem?
1. Ära suitseta. Saad 10% soodustust, samas kui suitsetades võib suureneda sinu kindlustusmakse.
2. Väldi ülekaalu. 29st väiksem kehamassiindeks on eelduseks soodustuse saamisel, kui see ületab 35, võib kindlustusmakse tõusta.
3. Tarbi alkoholi mõõdukalt. Eksperdid peavad alkoholi depressandiks ega soovita sellega liialdada. Samas klaas veini toidu kõrvale võib isegi kasulik olla.
4. Ära kasuta narkootikume. Narkootikumide tarvitamine toob kindlustuse silmis kaasa suurima suremusriski.
5. Vali tervist soosiv amet. Eelista kontoritööd kemikaalide käitlemisele ja mürale.
6. Hoidu ekstreemsustest. Langevarjuhüpped ja sukeldumine on vaid mõni näide eluiga vähendada võivatest riskidest.
7. Püsi noor! Kindlustus peab vanuse kasvu riskiks elule, seega vaata, et su elundite bioloogiline vanus ei ületaks su elatud aastaid.
8. Hoidu pahede koostoimest. Mitme tervistkahjustava tegevuse harrastamisel võid eluea vähenemises kindel olla.
9. Väldi kriisipiirkondi. Riikides, kus on kehtestatud sõjaolukord, elukindlustus ei kehti.
10. Ära sea oma elu ohtu. Seda ka valdkondades, mida kindlustus mõõta ei saa, näiteks ära ületa kiirust.

Artikli autor:
Indrek Mäe | Äripäev

"Kindlusta oma paak täis!" kampaania võitjad

Loe lisaks

Vao Karikas 2018: ratsasport kogub populaarsust

Loe lisaks

IIZI äriosakond oli edukas Parim Müügitiim 2018 konkursil

Loe lisaks
KÕIK UUDISED
IIZI veebilehel tehakse
aastas 1 698 474 võrdlust.
Alusta võrdlemist