Hoia uudistel silma peal.
VÕTA IIZILT!

Laiemat kindlustuskaitset tuleb osata küsida

Suuremate lepingumahtude korral saab kinnisvara kindlustamise tingimustes läbi rääkida ja välistada näiteks kahjunõude pööramise hooletuse tõttu tule valla päästnud büroohoone üürikliendi vastu.

Esmases pakkumises näeb kindlustusvõtja seltside standardtingimusi, mis erinevad üksteisest suhteliselt vähe, rääkis IIZI Kindlustusmaakleri otsemüügi- ja ärikliendiosakonna juht Kaido Konsap Ärikinnisvara halduse konverentsil.

“On võimalik kaks erinevat lähenemist: te kas võrdlete erinevaid tooteid ja leiate, mis on teile kõige sobivam või te saate aru, mida te kindlustada tahate ja lähete ning küsite seda,” ütles Konsap. “Kui hakkate tooteid võrdlema, siis Eestis on seitse varakindlustust pakkuvat seltsi ja nende lepingute omavaheline välistuste võrdlus on 45 lehekülge. See on suhteliselt keeruline maailm.”

Konsap ütles, et kahju korral sõltub hüvitise saamise sujuvus sellest, kui hea on kindlustusleping. “Markeerin vara riskiprofiili. See ei ole kunagi standardne, kuid kindlustuslepinud on esimese hooga standardsed, paketeeritud tooted. Kusagilt on kindlustuskaitset liiga palju, kuid mingites olulistes osades on seda liiga vähe.”

Tasub aga teada, et soovitud kindlustuskaitse saamiseks tuleb panna kindlustusseltsid omavahel võistlema. Et kindlustusvõtja nimel rebimiseks läheks, on muidugi vaja üsna suurt lepingumahtu, näiteks 3000–5000 eurot aastas. Sellises suurusjärgus maksab büroohoonete kindlustus.

Ärikinnisvara kindlustamisel on ka kindlustusmaakler jõud, millega kindlustusseltsid arvestama peavad, märkis Konsap. IIZI Kindlustusmaakleri vahendusel liigub 17% kogu Eesti kindlustusturu rahast.

Kõik standardseis kindlustuslepinguis välistatud riskid on läbiräägitavad ja kindlustatavad lisaraha eest. Tallinna kesklinn on Konsapi sõnul täis vara, mille puhul on terrorismikahjud kindlustatud lisaraha eest.

Tavaliselt ei kata kindlustusleping kahjusid, mis tekkisid kolmanda isiku varale, mis oli kindlustusvõtja ruumides. Näiteks, kui maja koristab kolmas osapool ja tolmuimejad, poonimismasinad jms või oma töötajate vara saab kahjustada, ei kuulu see hüvitamisele. Lepingusse saab aga jällegi kaubelda erandit.

Äriplaani ja rahavoogude kindlustamine ei ole Eestis veel kuigi levinud. Standardina kindlustatakse 12 kuu üüritulu kaotuse vastu, kuid suurkahju korral taastub kinnisvaraomaniku rahavoog kuni kaks korda pikema aja jooksul, sest aega kulub nii koristamisele, ehitamisele kui ka hoone uuesti välja üürimisele.

Meie ellu tulevad ka täiesti uued riskid, sest maailm muutub. Lihtne näide, mille vastu end kindlustada – kui keegi lülitab häkkerluse korras majal funktsioonid välja või kui häkker piirab ligipääsu kliendiandmetele ning küsib ligipääsu taastamise eest raha.

Konsap pani kinnisvara omanikele ja korrashoiu ettevõtetele südamele, et kui vara omanik ei täida riigis kehtivaid normatiive, saab kindlustusselts hüvitise maksmisest loobuda või hüvitist vähendada. Selle tõttu tasub alati järgida tuleohutuse ja muid ohutuse nõudeid.

Mida arvestada kinnisvara kindlustamisel?

Hind sõltub vara seisukorrast. Nagu finantsteenused üldse, on kindlustus praegu kõigi aegade odavaim. Seda on näha nii võrdlusobjektidest kui ka sellest, kui palju tuleb ühe kindlustatava euro eest välja anda kindlustuspreemiat. Nt kontorihoone ja kaubanduskeskuse kindlustus on läinud kaks korda odavamaks. Praegu tasub küsida, kas kindlustust saaks osta kolmeks aastaks ette. Kuna seltsid ei taha agressiivselt turuosa võtta, on halvas olukorras vara kindlustamine varasemast kallim ning on ka sellist kinnisvara, mida enam ei kindlustata.

Lähtutakse lepingusse kirjutatust. Kindlustusseltsid juhinduvad efektiivsusest. 10–15 aastat tagasi läks ettevõtja kindlustusseltsi töötaja juurde lepingut sõlmima ja kui juhtus kahju, sai suhelda lepingu tegijaga. Nüüd on suur osa kogu protsessist – nii riskide hindamine, kahjukäsitlus kui ka advokaadi teenused – sisse ostetud. Kahjude hüvitamisel ja vaidlustes lähtutakse sellest, mis on kirjas, mitte sellest, mida lepingu sõlmimisel räägiti.

Raha nõutakse sisse kahju tekitajalt. Kui olete hoone omanik või haldaja ja tekitate kahju üürnikule, tuleb üürniku kindlustusselts teid regressima. Aga ka vastupidi, kui üürniku süül tekkis hoonele kahju, minnakse teie üürnikku regressima. Suurte lepingumahtude puhul saab kokku leppida, et nõudeid ei pöörata kindlustusvõtja kliendi vastu.

Alakindlustatud kahju hüvitatakse osaliselt. Kindlustusseltsid eeldavad teadlikkust ja tarkust, sh et neile esitatakse õiged andmed nt taastamisväärtuse kohta, selts ei pea vara ega taastamisväärtust hindama. Kui kindlustate 10 mln eurose taastamisväärtusega vara 5 mln euro peale, hüvitatakse kahju samas proportsioonis. See tähendab, et kui juhtub 100 000eurone kahju, ei saa te hüvitisena mitte 100 000, vaid ainult 50 000 eurot. Sama mõju tekib hüvitisele ehitushinna indeksi pidevast tõusust, kui hoiate kolm-neli aastat tagasi sõlmitud kindlustussummat samal tasemel. Samas on võimalik alakindlustatust lepingus välistada.

Kui palju kinnisvara kahjujuhtumeid on seotud laenu tagatisvaraga?

Erko Makienko, ERGO kindlustuse varakahjude osakonna juht. 

Kui me räägime üleüldiselt kinnisvaraga seotud juhtumitest, on enamik kahjusid seotud koduse varaga, mitte ehitisega. Laenu tagatiseks oleva kinnisvara kahjujuhtumite eristamine on keerukas, kuid kindlasti moodustavad need juhtumid enamiku, kuna pangalaenu võtmisel nõuab pank ka kindlustust.

330 mln eurot on Eesti kahjukindlustusturu preemiate maht, neist makstakse hüvitisena välja umbes 60%. Ettevõtete varakindlustus moodustab sellest suhteliselt väikese osa, umbes 10–11%.

Kindlustamine on iizi.

Kui soovid püsida kindlustusturul toimuvaga kursis, siis

LIITU MEIE UUDISKIRJAGA

IIZI küberkindlustuse ekspert Helen Evert kutsuti Lissaboni küberturvalisuse foorumile

Loe lisaks

Kevadised löökaugud on iga autoomaniku hirm

Loe lisaks

10 tähelepanekut kodu kindlustamisest, mida Sa teada võiksid

Loe lisaks
KÕIK UUDISED
IIZI veebilehel tehakse
aastas 1 698 474 võrdlust.
Alusta võrdlemist