Iga reisikindlustuse kahju tuleb käsitelda üksikjuhtumina
Koroonaviiruse tõttu kehtivad peaaegu kogu maailmas reisipiiranguid ning keegi ei oska täna prognoosida kaua eriolukord kestab. Hoolimata meedias levivast infost, et pandeemia tõttu tekkinud kahjusid ei hüvitata, soovitame kindlasti kindlustusandjale kirjaliku kahjuavalduse esitada. Iga kahjujuhtum vaadatakse eraldi üle juhtumipõhiselt ning kõige aluseks on korrektne dokumentatsioon.
Koroona on küll ootamatu, kuid sel ei ole seost varakindlustusega
Äritegevuse katkemise kindlustus ja varakindlustusleping sõlmitakse alati koos. Kindlustusjuhtumiks on varakindlustuslepingu juhtum, mis tähendab vara kahjustumise või hävimise tõttu äritegevuse peatumist. Näiteks tulekahju tõttu võimaldab kindlustus jätkata töötajatele palga maksmist ning kannab muud vajalikud kulud kuni vara on taastatud ja ettevõtte tegevus jätkub.
Pandeemia tõttu äritegevuse peatumine ei ole üldjuhul kindlustatav ja selle välistavad ka tavalised kindlustuslepingud. Mõnel juhul on võimalik kindlustada kahju, mis tekib seoses ligipääsu piirangutega varale, kuid otsest varakahju ei esine. Näiteks metsatulekahjude, toimunud maalihke või üleujutuse järel.
Eestis puudub praktika koroona-sarnaste olukordade kindlustamisel. Kriisi ulatust arvestades võib sobiva kindlustuslahenduse leidmine edaspidi keeruliseks osutuda. Samas ei tasu ärikatkemise kindlustust alahinnata ning olemasolevates kindlustuslepingutes tasub kindlustuskaitse olemasolu kontrollida ja hinnata, kas valitud kindlustussummad on piisavad.
Tasub üle küsida, millised pandeemiaga seonduvad ravi- ja vaktsineerimise kulud on kaetud
Ettevõtte ravikindlustuslepingud on individuaalsed ja seetõttu on keeruline koroonaviiruse osas üldistusi teha. Pandeemiaga seotud ravikulud on kindlustuslepingutes välistatud.
Samas on võimalik kindlustada vaktsineerimiskulu, kui selline kindlustuskate on lepingusse lisatud. Kindlasti tasub kindlustusleping üle vaadata ning kui antud kindlustuskaitse puudub, siis lasta kindlustusmaakleril vastav muudatus teha.
Kui aga näiteks on meeskonnas inimesi, kellel on soov ilma perearsti saatekirjata koroonaviirusetesti minna tegema, siis kulude kandmise osas tuleb samuti üle vaadata lähtuvalt oma kindlustuslepingust. Kas profülaktiliste teenuste kulu on olemas ning kas kindlustusandja on valmis selle kulu seoses pandeemiaga hüvitama.
Kõrgema riskiastmega tegevusvaldkonnad või riigid ei pruugi peagi enam krediidikindlustusest limiite saada
Kindlustusandjatel on jätkuvalt valmidus oma kliente toetada. Tulenevalt süsteemide ülekoormusest võib olla küll viivitusi ning limiitide osas jälgitakse täna veelgi enam ettevõtete viimaseid finantsnäitajaid.
Krediidikindlustaja Kredex jätkab Eesti ekspordi toetamist ja seisuga 23.03.2020 ei ole veel toimunud olulisi muutusi ostjate maksekäitumises. Üksikuid makseviivituste näiteid on Itaaliast, kus karantiin on halvanud majanduse toimimise ja väga palju tehinguid teostatakse traditsiooniliselt pangakontorites.
Garantiikindlustust ootavad ees riskihindamise põhimõtete muudatused
Sarnaselt krediidiasutustega on kindlustusandjad uute garantiide väljastamisel juba muutnud või kohe muutmas riskihindamise põhimõtteid. Praktikas kaasneb sellega garantii taotleja senisest põhjalikum taustakontroll ja rangemad nõuded garantiitagatisele (deposiit, kinnisvara, käendused jmt).
Oodatava nõuetelaine tõttu tasub kriisiplaani lisada D&O
Kuna viirusel on märkimisväärne mõju majandusele, siis on oodata ka suuremat nõuete lainet. Probleemid tarneahelaga, krediidikriis ja tööseisakud võivad viia maksejõuetuse, pankrotini või ettevõtte väärtuse vähenemiseni.
Juba täna ootavad omanikud ja investorid juhtidelt detailseid tegutsemisplaane, et hinnata pandeemia negatiivset mõju ettevõttele ning mõelda läbi edasised tegevused, nt alternatiivsete tarnijate kasutamine ja üldkulude vähendamine. Praegune olukord nõuab juhtidelt rohkem ning suurendab juhtimisotsustest tulenevaid riske ettevõtte jaoks.
Ärev olukord ja kodukontorid suurendavad küberintsidentide võimalust
Koroonaviirus on viinud töötegemise kodukontoritesse ning samal ajal kasutavad kurjategijad ära inimeste peataolekut ja hirmu. Küberintsidendi toimumise võimalus on suurem, sest inimesed jagavad andmeid ja infot uutes kanalites, rohkem inimesi pääseb ettevõtte võrkudesse väljast ja inimesed on valmis klikkima kõigel, mis puudutab koroonat. Levima on hakanud petu- ja õngitsuskirjad ning ka telefoni teel inimeste kasutajanimede ja paroolide kogumine.
Küberturvalisusele tuleb pöörata senisest rohkem tähelepanu, sest olukord on uus ka paljudele ettevõtetele. Soovitame olla tähelepanelikud ja arvestada võimalike ohtudega. Tuletame ka meelde, et küberintsidentide ja andmelekkega seotud finantskahjusid on võimalik jätkuvalt kindlustada.