Hoia uudistel silm peal.
VÕTA IIZILT!

Kindlustuslepingud ja kriis - mis saab edasi?

Eriolukord esitab ettevõtetele iga päev uusi väljakutseid, mis tähendab suurema tähelepanu pööramist praeguse olukorraga kaasnevatele riskidele ning olemasolevate ümberhindamist. Kas kehtivad kindlustuslepingud aitavad maandada uusi riske parimal võimalikul viisil või osutub vajalikuks nende kohandamine vastavalt muutunud oludele.

IIZI veebiseminar: kindlustuslepingud ja kriis - mis saab edasi?
Toimub: 16.04.2020. Kõigile tasuta. Saada oma küsimused ja registreeri siin!

Arutleme aktuaalsetel teemadel ning jagame näpunäiteid ettevõtet puudutavate kindlustuslepingute kohta. Käsitlevate teemade ja esinejate valiku aluseks on teie küsimused ja mõtted, mida ootame hiljemalt 14. aprilli tööpäeva lõpuks.

Muudatused ettevõtte varakindlustusriskides

Kriis sulgeb ajutiselt ettevõtteid või suunab töötajaid kodukontorisse. Hooned ja ruumid, kus tavapäraselt toimetati tööaegadel või ööpäevaringselt, on nüüd tühjad ning vara vähem valvatud. See tähendab, et märkamata võivad jääda väikesed tulekahjud või torustiku lekked, mis muidu kiirelt kontrolli alla saanuks. Samuti võib kriisiaegadel juhtuda, et sagenevad sissemurdmised hoonetesse ja vargused ettevõtte territooriumilt.

Ajutiselt tühjaks jäänud või uue kasutusala leidnud hoonetest tuleb kindlustusandjat vastavalt kindlustustingimustele teavitada, sest kindlustusrisk on muutunud.

Töö distantsilt toob ettevõtte varale kaasa oluliselt suurema riski

Kontoris võib sülearvutiga õnnetusi juhtuda, kuid kodustes oludes on ohte märksa enam. Näiteks ohustavad töövahendeid lapsed, koduloomad aga ka lillevaas või kohvitass arvutilaual. Tasub veenduda, kas ettevõtte varakindlustus kehtib ainult kindlustuspoliisile märgitud kindlustuskohas või on laiendatud sülearvutitele kindlustuskaitset väljaspool tavapärast töökoha aadressi.

Kuigi suur osa kindlustusandjatest pakub kindlustuskaitset tööandja varale kodukindlustuslepingu alusel, ei saa olla alati kindel, kas ja millistel tingimustel see iga töötaja eravara kindlustuslepinguga kaitstud on.

Üha sagedamini võib sattuda küberkuritegude ohvriks

Töö kodukontoris tähendab, et küberturvalisuse ja ettevõtte andmete kaitsmisele tuleb veelgi enam tähelepanu pöörata nii töötajal kui ka tööandjal. Näiteks on viimasel sagenenud palgakonto pettused, kus töötaja palub raamatupidajal kanda järgmisest kuust oma töötasu uuele kontole, kuid raha jõuab hoopis küberkurjategijatele.

Ebaturvalise ühenduse tõttu töötaja kodus võib alguse saada ulatuslik rünne kogu ettevõtte arvutivõrgule. Samuti tuleb arvestada võimalusega, et arvutit võivad kasutada ka koduõppel viibivad lapsed, kelle küberteadlikkus ei pruugi olla piisav. Turvaauke on leitud õppimiseks ja videokohtumisteks kasutatavates rakendustes ja suhtluskanalites. Näiteks on populaarses rakenduses Zoom avastatud mitmeid turvaprobleeme. Nimelt jättis rakendus tuhanded videokõned avalikult internetti ning levib ka info linke matkivatest lehekülgedest, mis korjavad üles kasutajate andmeid.

Küberkurjategijad kasutavad ära inimeste huvi ja hirmu seoses koroonaviirusega nii pahavara levitamisel kui ka andmete õngitsemisel. Näiteks võib mõne koroonateemalise või nakatumiste infot kajastava lahenduse kasutamisega sattuda arvutisse viirus või pahavara.

Väga paljud ettevõtted ei ole küberrünnete või andmeleketega kaasnevaid kahjusid kunagi välja arvutanud. Samas on nendega seotud riske võimalik korraliku teavitustööga ennetada ning tekkivaid finantskahjusid üsna lihtsa vaevaga kindlustada.

Küberkaitse kodukindlustuse osana

Enamik tööalasest suhtlusest klientide, koostööpartnerite ja lähimate kolleegidega toimub täna interneti vahendusel kodukontorist. Koormused sidevõrkudele on kasvamas ja samuti on hoogustunud küberkurjategijate tegevus, kelle jaoks on tekkinud eriolukord ideaalne.

Näiteks võivad inimesed jagada petturitele oma paroole ja kontoandmeid, jõuda võltsitud veebilehele või kriisi kohta infot otsides sattuda pahavaraga nakatunud lehele. Märtsi alguses said paljud Eesti inimesed näiliselt Euroapteegilt saabunud kirja, mis sisaldas .7s laiendiga linki. Sellele vajutades nakatus arvuti pahavaraga. Tihti tuleb teateid telefonikõnedest, kus uuritakse inimese arvuti turvalisuse kohta ja soovitakse sellele ligipääsu.

IIZI pakub eraisikutele IIZI VIP kodukindlustuse osana küberkindlustuse lisakaitset, millega on küberrünnete vastu kindlustatud arvutid, nutitelefonid, digitaalne omand ning identiteet. Kindlustusjuhtumiks on kahju tekitamine kindlustatud esemele läbi pahavara, häkkimise või muu elektroonilise meetodi.

Näidetena võib välja tuua identiteedivargusest tekkinud kulu, krediitkaardi väärkasutamine, lunavara, andmete taastamise või asendamise kulu, isikliku info avalikustamine.

Julgustame küsimuste korral ühendust võtma ja nõu pidama IIZI kindlustusmaakleriga! Helista 666 0300 või kirjuta info@iizi.ee.

Kindlustamine on iizi.

Kui soovid püsida kindlustusturul toimuvaga kursis, siis

LIITU MEIE UUDISKIRJAGA

Nordea Eesti: miks panustada töötajate ravikindlustusse?

Loe lisaks

COVID-19 ja ettevõtte ravikindlustus

Loe lisaks

Kaugmeditsiin - uus suund tervishoiuteenuste osutamisel

Loe lisaks
KÕIK UUDISED