Ärikirjade petuskeem on lihtne – kurjategija esineb reaalse ettevõtte juhina, kasutab sarnast e-posti aadressi ning telefoninumbrit. Tegemist on äärmiselt põhjaliku ettevalmistusega küberkuriteoga. Kahju kannatanud ettevõttel oli aga sõlmitud krediidikindlustuse leping, mille eesmärgiks on piirata tasumata arvetest tekkivaid kahjusid. Saates kirjeldatud petuskeemi puhul krediidikindlustuse leping ei rakendunud ning ka Eesti ja Suurbritannia politseivõimud laiutasid vaid käsi.
Kuigi saatest võis jääda mulje, et kindlustus sarnaste juhtumite puhul aidata ei saa, siis päris nii see ei ole. Küberkindlustuse eksperdi Helen Everti sõnul on kirjeldatud pettuse ohvriks langenud ettevõttel võimalik kindlustushüvitist saada küberkindlustuse lahendusega. IIZI vahendatav küberkindlustuskaitse sisaldab nö sotsiaalse sahkerdamise (social engineering) katet ning tekkinud kahju hüvitatakse omavastutuseta. Lisaks antakse nõu ning suheldakse vajadusel erinevate võimuesindajatega.
Suhtlesime ka vineeriettevõtte esindaja Rainer Rehega küberkindlustuse teemadel. Kuna ei olnud võimalustest teadlik, siis ei olnud ka ettevõttel küberkindlustust. Küll aga mõtleb Rehe kindlustuslepingule tulevikus.
Kuidas käituda, kui avastad, et oled petuskeemi ohvriks langenud?
Esmalt tuleks teavitada politseid ning võimalusel peatada kauba või rahasumma liikumine kurjategijate kätte (näiteks suhelda pangaga). Selleks, et vähendada edasist kahjusumma suurenemist tuleks ühendust võtta kindlusettevõttega või kindlustusjuhtumiga tegeleva kahjuorganisatsiooniga, kes annab asjakohaseid tegutsemisjuhiseid ning loomulikult hüvitab ka tekkinud kahjusumma.
Loe ja vaata: