Miks ettevõtte ravikindlustust Eestis veel võrdlemisi vähe on ja kas nüüd pärast koroonaviiruse levikut hakatakse seda rohkem kasutama? Miks?
Kuni 1. jaanuarini 2018 oli oluliseks takistuseks see, et tööandja tasutavatele kindlustusmaksetele kohaldus erisoodustusmaks, mis muutis kindlustusteenuse ostmise ebamõistlikult kalliks. Kuna huvi oli tagasihoidlik, puudus kindlustusandjatel ühe erandiga motivatsioon ravikindlustustooteid välja töötada. Alates 1. jaanuarist 2018 kehtib maksusoodustus töötajate tervise edendamiseks, mis võimaldab tööandjal hüvitada tervise- ja spordikulusid kuni 100 euro ulatuses iga töötaja kohta kvartalis, mis on märkimisväärselt suurendanud tööandjate huvi ravikindlustuse vastu.
Eesti Kindlustusseltside Liidu andmetel oli vabatahtliku ravikindlustusega oma tööandjate poolt 2020. aasta 1. kvartali lõpuks kindlustatud 6200 töötajat ja see arv suureneb pidevalt, sest aina enam nähakse ravikindlustust töötajate motivatsioonipaketi lahutamatu lisana. Praeguseks on tööandja ravikindlustus nelja kindlustusandja tootevalikus ja nende pakutavad kindlustuskaitsed pidevas arengus ja täienemisel.
Ravijärjekorrad ja arstiabi kättesaadavus on otseselt seotud haigekassa ravirahadega. Kriisiaeg tõi kaasa olukorra, kus sotsiaalmaksu laekub vähem ja haigekassa juhi Rain Laane sõnul väheneb eelarve 200 miljoni euro võrra.
Eriarsti vastuvõtule pääsemine riikliku ravijärjekorra alusel tähendas pikki ootejärjekordi juba enne kriisi. Kriisiajal peatusid eriarstide plaanilised vastuvõtud suures mahus ja praeguseks kujunenud olukord ei anna enamikul juhtudel muud võimalust, kui minna abi saamiseks tasulisele vastuvõtule. Vabatahtlik ravikindlustusleping hüvitab tasuliste teenuste kulu ja võimaldab kiirelt jõuda spetsialisti vastuvõtule ning teha vajalikke uuringuid.
Terviseamet viis juunis valmisoleku taseme madalamale ja oleme nüüdsest tervishoiualase hädaolukorra ohu faasis. Samas võib olukord kiiresti muutuda, kui peaks saabuma palju räägitud teine laine. Haigussümptomite ilmnemisel ja perearsti suunamise korral hüvitab COVID-19 testimiskulud haigekassa. Tasuline vabatahtlik testimine saab kuuluda kindlustuskaitse alla, kui selles on enne kindlustusandjaga kokku lepitud.
Koroonavaktsiini puhul on praegu veel palju ebaselgust, mistõttu ei ole teada, mis tingimustel ja kellele võiks vaktsiin tasuta kättesaadav olla. Kui COVID-19 vaktsineerimise põhimõte sarnaneb gripiviiruse vastu vaktsineerimisega, on võimalik kulude katmises kindlustusandjaga kokkuleppele jõuda. Oluline on jälgida, et poliisil ei oleks vaktsiinide hüvitamine piiratud kindla haiguste nimekirjaga.
Enne kriisi olime harjunud käima vastuvõttudel arsti kabinetis, kuid eriolukorra ajal märtsis ja aprillis oli enamikul juhtudel ainus võimalus spetsialistiga kohtuda videokonsultatsiooni käigus. Maapiirkondades oli juba enne kriisi probleemiks nii pere- kui ka eriarstiabi piiratud võimalused ja siingi võib olla abi telemeditsiinilahendustest, mida soovitab piirangute tingimustes ka Terviseamet.
Mitmed Eesti raviasutused käivitasid eriolukorra ajal võimaluse saada telefoni ja video teel abi neil erialadel, mis ei eelda arsti ja patsiendi füüsilist kokkupuudet. See omakorda vähendas märkimisväärselt tervishoiusüsteemi koormust, sest erakorralise meditsiiniosakonda pöördumise asemel saadi esmast nõu video teel nii õhtusel ajal kui ka nädalavahetusel ning eriarsti konsultatsioonile pääsemine oli võimalik. Telemeditsiin on teinud hüppelise arengu ja on tulnud selleks, et jääda.
Vabatahtliku ravikindlustusteenuse pakkujad ei erista otsekontakti ja telesilla vahendusel ostutatud teenuseid. Kõik tehtud kulutused hüvitatakse sõlmitud kindlustuslepingu tingimuste kohaselt. Kui konsultatsiooni käigus selgub edasiste uuringute vajadus, korraldatakse need kindlustatule parimal ajasäästlikumal viisil.
Mis ettevõtte ravikindlustuse alla tavapäraselt kuulub? Kuidas on lood vaimse tervisega (psühholoog jms)?
Vabatahtliku ravikindlustuse baaskaitseks on pere- ja eriarstiabi, mida on võimalik ettevõtte töötajate vajaduste järgi täiendada haigla-, taastus- ja hambaravi, prillide ja läätsede soetamise, retseptiravimite, tervisekontrollide (sh tööandja kohustuslik tervisekontroll), psühholoogilise ja psühhiaatrilise ravi, vaktsineerimise ja profülaktiliste uuringute kulude hüvitamisega.
Lisakaitsetest on vaieldamatult populaarseim hambaravi kindlustus, millega kaetakse stomatoloogilise abi ja suuhügieeniteenuste kulud ning lisakokkuleppel kindlustusandjaga ka kulutused ortodontiale, proteesimisele ja implantaatidele.
COVID-19 puhangust tulenev ühiskonnas kasvanud ebastabiilsus, lootusetus, hirm tuleviku ees ja pikaajaline pingeseisund tekitavad ärevushäireid ja muid psühholoogilisi probleeme. Seetõttu on just viimasel ajal aina rohkem tuntud huvi vaimset tervist toetavate teenuste vastu. COVID-19 tõi ka Eesti kindlustusturule kindlustuskaitse laienduse, mille alusel hüvitatakse kokku lepitud summa, kui kindlustatu haigestub kindlustusperioodil koroonaviirusesse ning vajab seetõttu ravi haigla intensiivravi osakonnas.
Milline on teie ettevõtte kogemus ettevõtte ravikindlustuse kasutuselevõtuga? Milliseid nippe ja õppekohti teistele jagaksite?
IIZI töötajate motivatsioonipakett vaadatakse üle iga kahe aasta tagant ja tervikuna ületab see kindlasti Eesti keskmist. Motivatsioonipaketi kujundamisel on oluline roll töötajatel, kes annavad küsitlusankeedi kaudu tagasisidet ja teevad ettepanekuid paketi ajakohastamiseks.
2018. aasta küsitluse tulemusena selgus, et motivatsioonipaketis pakutavat SportID teenust kasutavad aktiivselt ainult pooled ettevõtte töötajatest. Umbes 30% töötajatest ei leidnud pakutud teenuste valikust endale sobivat, mistõttu jäi SportID nende puhul kasutuseta. Seetõttu anti töötajatele võimalus aastal 2019 valida, kas soovitakse jätkata SportID teenuse kasutamist või asendada see tööandja ravikindlustusega.
34% töötajatest valiski ravikindlustuse ja praeguseks on osakaal suurenenud 48 protsendini. Valiku uuendamine on võimalik üks kord aastas enne uut kindlustusperioodi. Töötajate tagasiside on olnud positiivne, valitud ravikindlustusest ei ole loobutud.
Olles ise üks suhteliselt aktiivse eluviisiga kindlustatutest, lähtun põhimõttest, et tervisesporti on võimalik harrastada ka tasuta. Sama ei saa öelda hambaarsti külastuste kohta. Olen väga hästi kursis, kuidas ravijärjekorrad riikliku ravikindlustuse raames käituvad.
Kindlustuskaitse kehtivuse esimesel aastal oli oluline osa personaliosakonnal, kes tutvustas töötajatele kindlustuskaitsete ulatust ja hüvitamise põhimõtteid ning tuletas aeg-ajalt meelde, milline võimalus neile loodud on. Unustamine on inimlik ja alguses läkski mõnel meelest raviarve kompenseerimist kindlustusandjalt küsida. Nüüdseks ollakse kindlustuskaitsega harjutud ja juhtumid saavad kiire lahenduse.
Miks on ettevõttel üldse kasulik hankida oma töötajatele ravikindlustus? Millised on plussid ja miinused? Kuidas on lood kulutustega, mis ettevõttel teha tuleb, ja erisoodustusmaksuga? Mida võidab töötaja?
Ettevõtte ravikindlustus on muutumas motivatsioonipaketi tavapäraseks osaks ja kindlasti oleme ühel päeval jõudnud järele Lätile, kus on vabatahtliku ravikindlustusega kaetud iga kolmas töötav inimene. Meie Läti kolleegide kinnitusel ei ole praegu enam võimalik teha tööpakkumisi juhtivtöötajatele ja spetsialistidele, kui ravikindlustus motivatsioonipaketist mingil põhjusel puudub.
Nagu mainitud, on Eestis ettevõttel võimalik hüvitada tervise- ja spordikulusid 100 euro ulatuses iga töötaja kohta kvartalis maksuvabalt ning põhimõtteliselt võib kogu nimetatud summa suunata ravikindlustuse ostuks, kuid praegu jääb keskmine makse meie kogemusel umbes 250 euro suurusjärku töötaja kohta kindlustusaastas. Samas ostetakse praktikas ettevõtete võtmeisikutele kindlustuskaitset ka suurema makse eest ja tasutakse erisoodusmaks maksuvaba summa ületatavalt osalt.
Kindlustusmakse töötaja kohta sõltub kindlustuskaitsetest, kindlustussummadest, valitud omavastutusest ja kindlustatud töötajate arvust. Aastamakse võib olla ka 100 eurot ja kui kindlustatakse näiteks 500 töötajat, on võimalik saavutada üsna adekvaatne lahendus ka selle makse eest. Kui kindlustatud töötajaid on aga 10–20, võiks arvestada suurema kindlustusmaksega.
Oma igapäevatöös oleme soovitanud alustada baaskindlustuskaitse ja väiksemate maksetega ning võtta esimest kindlustusaastat kui testperioodi, mille möödudes on võimalik teha järeldusi, tuginedes töötajate tagasisidele, ja selle põhjal paketti korrigeerida.
Töötajal eraisikuna on vabatahtliku ravikindlustuse ostmine Eestis üpris piiratud, sest pakkujaid on vaid üks. Ka eelneb eraisiku lepingu sõlmimisele individuaalne riskihindamine, mille tulemusena võib kindlustusmakse märkimisväärselt suureneda või kurvemal juhul loobutakse üldse kindlustuskaitse pakkumisest.
Ettevõtte ravikindlustuslepingu sõlmimisele individuaalset riskihindamist ei eelne ja terviseseisundit puudutavaid küsimusi ei esitata.
Millised ettevõtted (nt sektorid, valdkonnad) on praegu peamised ravikindlustuse ostjad?
Vabatahtlik ravikindlustus sobib igale ettevõttele ja töötajale, kuid esimeste ostjate seas on suuresti rahvusvahelise taustaga ettevõtetel, kes ootasid juba aastaid maksusoodustuse rakendumist. Paljudes rahvusvahelistes korporatsioonides oli Eesti seni tihtipeale ainus riik, kelle töötajatele nimetatud kindlustuskaitset ei ostetud ja seda peamiselt väga suure erisoodustusmaksu tõttu.
Teine arvestatav grupp on Eesti enda edukad ettevõtted, kes seisavad silmitsi kvaliteetse tööjõu vähesusega ja kes teevad palju selleks, et töötaja motivatsioonipakett oleks võimalikult atraktiivne.
Ettevõtted, kus töötavad välismaalased kasutavad tavaliselt eraravisektori teenuseid, on pidanud oluliseks halduskoormuse vähenemist, sest juhtumite käsitlemine ja arveldused toimuvad kindlustusandja ja kindlustatu vahel. Välismaalastest töötajatele on see hea võimalus saada meditsiinikonsultatsioone inglise ja vene keeles kas otsekontaktis või telemeditsiini vahendusel.
Allikas: Personaliuudised.ee (07.07.2020)