Triatleetidel tuleb treenida kolmeks väga erinevaks spordialaks – jooksmine, jalgrattaga sõitmine ja ujumine. Võisteldakse lühematel ja traditsioonilistemal distantsidel, kuid on ka väga tõsiseid ja suuremaid pingutusi nõudvaid võistlusi nagu näiteks Ironmani sari, kus tuleb ujuda 1900 m, sõita jalgrattaga 90 km ja joosta 21 km või hoopis täispikk triatlon, kus tuleb ujuda 3,8 km, sõita jalgrattaga 180 km ja joosta maratonidistants. Lisaks neile katsumustele on olemas ka kahe- ja kolmekordseid täispikki triatlone, mis kestavad 18 ja enam tundi.
„Triatloni läbimine on aeganõudev ning eeldab tõsist pingutust, seetõttu tekivad vigastused sageli väsimusest, kuid ka teadmatusest või ületreenimisest,“ kommenteerib Eesti Triatloni Liidu peasekretär Tiina Pallas. Levinud on liigesetraumad (näiteks rebendid), luumurrud ja muud kukkumise tagajärjel tekkida võivad vigastused. „Üldjuhul tuleb vigastusi ette just rattarajal, kus asfalt võib olla libe või satutakse teise võistlejaga kokku,“ kommenteerib ETL peasekretär Tiina Pallas.
Kus on piir harrastus- ja profisportlase vahel?
Harrastussportlase eesmärgiks on tervise parendamine ja nauding antud spordialaga tegelemisel. Võistlussportlane tegeleb treenimisega regulaarselt ja tema eesmärgiks on saavutada tulemusi ning osaleda võistlustel. Sõltuvalt tegevuse eesmärgist on ka kindlustuskaitsete pakkumine erinev.
Kindlustus ja sportimine
Eesti Triatloni Liidu kindlustuslahenduste eest kannab hoolt IIZI ning selle raames on stardist finišini kindlustatud kõik karikaetappidel osalevad triatleedid. Kõigi spordisõprade jaoks, olenemata tasemest, on kindlustus oluline just selleks, et saaks parimale sooritusele keskenduda ja ootamatust õnnetusest kiiresti taastuda. Tänapäeval on paljud võistluste korraldajad kehtestanud reegli, et ilma õnnetusjuhtumikindlustuseta võistlejaid starti ei lubata.
Iga spordiala harrastajal tasub just endale sobivaid kindlustuslahendusi uurida, sest teatud spordialad on suurema riskiga ja neile lähenetakse individuaalselt. Täiendavat infot uuritakse näiteks moto- ja lennuspordi harrastamisel, kuid samuti sukeldumisel ja mägimatkamisel. Ka leidub spordialasid, mida kindlustusseltsid ei ole varmad kindlustama, näiteks alpinism, poks või langevarjuhüpped.
Kuigi kindlustus annab kaitse üle maailma ja ka Eestis aset leidnud õnnetuste korral, siis IIZI reisikindlustuse spetsialist soovitab välisriiki võistlustele ja treeningutele minnes vormistada lisaks ka sportimiskaitsega reisikindlustuse, mis on abiks välisriigis raviarvete tasumisel, ravimite ostmisel aga ka raviasutusse transporditeenuse hüvitamisel jne. Reisikindlustusega saab kindlustada ka hinnalise spordivarustuse ning valida lisaks reisi ära jäämise ja hilinemise kaitse.