Kahe viimase kuu jooksul on ligi poolesajal korral Riigi Infosüsteemide Ametit petuarvetest teavitatud. Nimelt levib tulutoov skeem, kus häkitakse kahe ettevõttevahelisse meilivahetusse ja kurjategijad esinevad partnerettevõttena ning esitavad arveid tihti mõlemale osapoolele. Tihti ei tea aga kumbki osaline, et nende meilivestlus on kaaperdatud.
Libaarvete vastu saab end kaitsta kindlustusega, kuid paraku on sellised juhtumid kaetud vaid vähetuntud kindlustuslepingutega. Kevadel kajastas “Radar” lugu Eesti vineeriettevõttest Baltic Forest Products OÜ, mis langes pettuse ohvriks ning kahju küündis kuni 75 000 euroni. Antud olukorras näiteks krediidikindlustuse leping, mille eesmärk on piirata tasumata arvetest tekkivaid kahjusid, ei oleks abiks olnud. “Antud juhtum käib IIZI pakutava küberkindlustuse lahenduse alla. Tuleb jälgida, mida osta, sest kõik kindlustuslahendused seda kaitset ei paku,” kommenteeris Helen Evert.
Näiteks olukorras, kui keegi valele kontole raha kannab, on võimalik end kaitsta küber- või ärikelmuste kindlustusega, mis on Eestis praktiliselt tundmatu võimalus. “IIZI lahenduses on see hüvitis alalimiidina, mis tähendab, et kogu limiidi ulatuses hüvitist ei pakuta ning võimalikud hüvitised jäävad vahemikku 75 000-150 000 eurot juhtumi kohta,” kommenteerib Evert.
Kahjuks tänasel päeval ei ole küberkindlustuse ostmine veel massiline ning seetõttu hüvitistest Eesti ettevõtetele pole kahjuks mõtet üldse rääkida. Pidevate küberrünnakute valguses peaksid ettevõtted aga teadvustama rünnakutega kaasnevaid riske ja kahjusid ning kaaluma kindlustamist. Enese kaitsmine suuri investeeringuid ei nõua.
Allikas: Äripäev (07.12.2018)