2024. aastal avaldavad mitmed tegurid Eesti transpordisektorile negatiivset mõju ning ees ootab autovedajatele omajagu ebasoodsaid muudatusi. Alustades kütuse- ja aktsiisitõusust, raskeveokimaksust ja lõpetades muudatustega kindlustuses. Seadusemuudatust ja kindlustusturul toimuvat kommenteerib IIZI korporatiivkliendiüksuse juht Kaido Konsap.
Valdav osa Eesti kindlustusturu ärist on seotud autode või transpordiga – seega moodustab transport kindlustussektoris olulise mahu kogu ärist. Suure tõenäosusega 2024. aasta esimesel poolaastal muutub siiani kümme aastat Eestis kehtinud liikluskindlustuse seadus, mille aluseks on Euroopa Liidu uus direktiiv.
Kuidas seadusemuudatus vedajat puudutab?
Uue liikluskindlustuse seadusega jõustuvad uued hüvitismäärad ehk kõikjal üle Euroopa saab iga kindlustusandja kohustuslikuks minimaalseks määraks 1,3 mln eurot. Hüvitispiiri piisavus vedaja vaatest sõltub konkreetsest juhtumist. „Näiteks kui õnnetuses on süüdi veoautojuht ja kannatajaks on rong, siis ei pruugi sellest summast ka Eestis piisata,“ kommenteerib Konsap ja lisab, et autoettevõtjatel tuleb meeles pidada, et kulud, mis lähevad üle 1,3 miljoni euro, on ettevõtja kanda. Vabatahtlikult on võimalik miinimumist kõrgem summa kindlustada.
Mis tähendab uue seaduse valguses saamata jäänud tulu?
Kui veoauto on liiklusõnnetuses kannataja osapool ning sõiduk ei ole tulu teenimiseks enam kasutatav, siis on kannatajal kindlustusandjalt võimalik nõuda asendusautot. „Aeg näitab, kuidas see praktikas välja kujuneb, kuid julgen väita, et kindlustusseltsidel ei ole veoautosid kuskil garaažis seismas, mida asendusautoks pakkuda. Tõenäoliselt võib tekkida tööpäeva hüvitise määr,“ arvab Konsap.
Kuivõrd seaduse eelnõu tühistab piirangud kahjude osas, mille hüvitamist sai nõuda liikluskindlustuse raames, siis uue seadusega lisandub võimalus nõuda sõidukile liiklusõnnetusega põhjustatud sõiduki väärtuse vähenemise kahju. Seda tüüpi nõudeid on Eesti kohtupraktikas olnud vähe ning see kuidas liikluskindlustuse raames väärtuse vähenemist hüvitama hakatakse on suuresti kohtute kujundada.
Mida teevad hinnad?
Kuna seadusemuudatusega läheb kindlustuskaitse ulatus laiemaks, siis tõusevad ka kindlustusandjate kulud ning seda hinnatõusu tunnetab ka lõppklient. Vaadates täna kindlustusturu seisu, siis võib öelda, et 2023. aasta oli kindlustuse hinnatõus küll äärmiselt reibas, kuid tegelikult on hinnad saavutanud alles 2018. aasta taseme. Kui arvestada üldist inflatsiooni ja eeldatavalt 2024. aastal muutuvat liikluskindlustuse seadust, siis toob see kaasa pigem liikluskindlustuse hindade tõusu.
2021 ja 2022 oli kogu Eesti kindlustusturg kahjumis, 2023. aasta kõikide osaliste täpseid majandustulemusi veel pole, kuid on näha, et tuleb kerge kasum. „Kui turul tekib kasum, siis tekib ka konkurents ja hinnad lähevad alla – nii vabaturumajandus toimib,“ lisab Konsap.
