Majandusekspert Valeria Kiisk: Eesti ei ole enam odav allahankemaa

Lähetame igakuiselt välisriikidesse 1,5 miljardi euro väärtuses kaupu ja teenuseid – mis on küll mõnevõrra vähem, kui veel mõni aasta tagasi, kuid jätkuvalt annab see olulise panuse meie riigi majandusse. Mida arvab Redgate Capitali partner ja majandusekspert Valeria Kiisk ekspordisektori tänasest ja homsest ning kuidas ärevas majandusolukorras täiendavaid kaitsemeetmeid leida?

Kunagine periood, mil Eestit vaadeldi kui odavat tootmisplatsi, on täna möödas. „Jah, palju räägitakse sellest, et lisandväärtus vajab tõstmist, oleme EU keskmisest maas. Aga meil on hetkel raske võistelda finantskeskustena tuntud Iiri ja Luksemburgiga, mis on lisandväärtuse tipus. Kui need välja jätta, siis ei ole meil häda midagi,“ kommenteerib Kiisk.

Kui vaadata lisandväärtuse võrdlust tööstusharude lõikes, siis töötlev töötus on Eesti majanduskasvu mootoriks. „Sektori lisandväärtus on viimaste aastatega kahanenud, ent panus SKP kasvu on jätkuvalt kõige suurem,“ lisab majandusekspert.

Väljakutsed lähiriikides mõjutavad Eestit

Meie peamised ekspordipartnerid Rootsi ja Saksamaa seisavad silmitsi väljakutsetega oma majanduses, mis mõjutab mõningaid meie ettevõtteid järsult. Kõik tellimused ei ole siiski ära kukkunud. Eesti ekspordib kõige enam lähiriikidesse, kuid mitte ainult. Tegelikult on Eesti ekspordimenüü oluliselt laiem – 2023.aastal läks Ameerika Ühendriikidesse 8,7%, Hiinasse 5,4%, Austraaliasse 4,5% ja Mehhikosse 4,11% meie ekspordivoost.

Kuigi ekspordipilt on mitmekesine, siis seniste peamiste turgude mõnevõrra nõrgem nõudlus paneb paljusid tootjaid muret tundma. „Kui vaadelda kaupade eksporti eraldi, siis peamised turud on Eestil, Rootsi ja Saksamaa – nende majanduste väljavaated on nõrgemad, Rootsi kroon on ka odavnenud, mis teeb kõik meie kaubad automaatselt tellijate jaoks kallimaks,“ märgib Kiisk.

Vaadatakse küll avatult ringi ja tuntakse huvi teise riiki sisenemise vastu, kuid konkurents tarnete osas kasvab ning see võib mõjutada negatiivselt nii mõndagi ettevõtet. Pikale veninud inflatsiooniline surve Euroopas ja ka Ameerika Ühendriikides piirab kasvuvõimalusi ning ettevõtjad peavad olema oma äritegevuse ning investeeringute planeerimisel ettevaatlikumad.

Ettevõtte hoolikas riskivalik on võtmetähtsusega

Ärevamates majandusoludes otsivad ettevõtted täiendavaid kaitsemeetmeid, kuna ebakindlad kokkulepped võivad ähvardada ettevõtteid uste sulgemise või muu rahalise kaotusega. Krediidi andmine ja juhtimine moodustab tavapärase osa ettevõtte igapäevasest tegevusest. IIZI krediidikindlustuse spetsialisti Eeva Arnoveri sõnul kaasnevad sellega ka riskid nagu inflatsioon, kõrged intressimäärad ja pidevad tarneahela raskused, mis omakorda suurendavad kindlustusnõuete arvu. Maksete hilinemine ja pikenenud tähtajad toovad kaasa vähem investeeringuid, samuti ei suudeta toote- ja teenusevalikut laiendada, jätkusuutlikkust parendada ega tarnijatele kiiremini tasuda.

„Krediidi ja kindlustuse äri ei ole ebakindlates keskkondades ja majandustsüklites võõras. Põhjuseid, miks ostja võib kauba eest tasumata jätta, võivad olla erinevad – näiteks kauba puudused ja kvaliteediprobleemid, finantsraskused, paberimajandus aga ka maksejõuetus või koguni pankrot,“ selgitab IIZI krediidikindlustuse spetsialist Eeva Arnover.

Tehinguid on võimalik kindlustada üle maailma, sh ebastabiilsetes poliitilistes olukordades. „Krediidi kindlustamisest on kasu ka näiteks poliitiliste riskide puhul,“ märgib krediidikindlustuse spetsialist ja lisab näitena krediidikindlustuse juhtumi, mil rahvusvahelises kaubanduses tekkinud olukord, kus ostja asukohamaa keelab välismaksed või on kehtestanud muud piirangud. Praktika on näidanud, et häired maksekäitumises võivad tekkida väga kiiresti ja arenevad problemaatilisteks isegi finantsiliselt tugevate rahvusvaheliste ettevõtete puhul.