Motomatkaja Mart Mikk soovitab: kuhu sõita Eestis ja lähivälismaal?

30. aprill 20244 minut(it) lugemist

Kirglik motorändur Mart Mikk avab, mis teda kaherattaliste juures enim võlub ning jagab lahkelt soovitusi motoreisideks ja seejuures õige motovarustuse valimiseks.

Mart Mikk vedas aastatel 2008–2017 tegutsenud Kultuurset Motobandet, kuhu kuulusid mitmed Eestis hinnatud näitlejad ja muusikud, keda seob ühine armastus mootorrataste vastu. Meil õnnestus motomehe nööbist kinni saada ja küsida küsimusi, mille vastused võiksid igas motohuvilises panna idanema soovi sõita motikaga Euroopat avastama.

Mis sind mootorrattaga sõitmise juures võlub? Kas on mõni müüt, mis sinu hinnangul mootorrataste ümber keerleb ja mille sa kindlasti ümber lükkaksid?

Mootorrattaga sõitmine on juba iseenesest teraapiline tegevus, mille teeb eriti nauditavaks toredate teede ning kaunite paikade avastamine põhiliselt väljaspool suurlinnu, liikudes mägedes või piki merede, järvede ja jõgede kaldaid. Kõige suurem müüt sealjuures seisneb erinevate sõidukiliikide juhtide omavahelises vastandamises, sest üks ja sama inimene võib isegi samal päeval juhtida nii mootorratast, autot, bussi kui ka jalgratast! Kõik algab inimesest endast, tema eneseväärikusest ning lugupidamisest teiste suhtes.

Millised paigad ja miks tooksid välja nii Eestis kui lähivälismaal, mida on hea just mootorrattaga külastada?

Olen sõitnud mootorrattaga 40 riigis ja võin südamerahuga kinnitada, et meeleolukate ning hea kvaliteediga mototeede poolest asub Eesti Euroopa absoluutses tipus!

Grupipilt Prantsusmaal, kus Col de la Bonette nimelisest kurust läheb edasi üks lisasilmus, Cime de la Bonette kõrgusega 2802 meetrit.
Grupipilt Prantsusmaal, kus Col de la Bonette nimelisest kurust läheb edasi üks lisasilmus, Cime de la Bonette kõrgusega 2802 meetrit.

Põhjarannik Kaberneemest kuni Toilani, Saaremaa põhjarannik Orissaarest Panga pangani ja sealt edasi läbi Mustjala ja Kihelkonna Sõrve sääreni, kõik teed, mis algavad Otepäält või Viljandist ning sisuliselt kogu Lõuna-Eesti kuppelmaastik on omalaadsed peidetud aarded, millest peaksime oluliselt kõvema häälega kogu maailmas rääkima.

Tee Urvastes.
Maaliline tee Urvastes.

Tõsi, kõrgustega on meil lood mõnevõrra lahjemad: lähimad kaks serpentiini, Trollstigen ja Lysebotn, asuvad Norras, kuhu jõudmiseks tuleb ära kannatada vaid üks pikk sõidupäev läbi Rootsi ja teine sama pikk tagasi.

Mart Lysebotn serpentiinides
Mart Lysebotni serpentiinides.

Kui tundub, et kodu ümber hakkavad teed igavaks muutuma, siis Ida-Soomes, eriti Saimaa ja Päijänne järvistus on sõiduelamus alati garanteeritud. Lätti või ja Leetu minnes tuleb veidi rohkem eeltööd teha, sest teatavasti asub Baltikumi kõrgeim punkt just Eestis. Rannikuteed on kindla peale minek vaid juhul, kui oled veendunud, et vett ratta seljast enamuse ajast näha on, varakevadel sõites tuleb vägagi arvestada merelt õhkuva jahedusega. Kirjutasin aastaid tagasi enda poolt läbitud teedest terve raamatu koos konkreetsete kaartidega, millest on reiside planeerimisel abi nii algajale kui ka kogenud mootorratturile. Kindlasti leidub igaühel mõni tuttav, kellelt “Minu motot” laenata saab.

Saatest "Top Gear" tuntud Transfagarasan karpaatides Rumeenias.
Saatest "Top Gear" tuntud Transfagarasan karpaatides Rumeenias.
Motomatkajate seas samuti populaarne sihtpunkt Passo dello Stelvio Alpides Itaalia-Šveitsi piiril.
Motomatkajate seas samuti populaarne sihtpunkt Passo dello Stelvio Alpides Itaalia-Šveitsi piiril.

Kuidas võrdled oma esimest ja viimast motomatka? Millised on olnud õppetunnid ja mida soovitad oma kogemuse pealt neile, kes planeerivad esimest korda motikaga välismaale sõita?

Esimene soovitus on kindlasti minna! Tegin esimesed pikemad otsad üheksakümnendatel Soomes endast napilt kümme aastat noorema Hondaga, oranž kummist kaluriülikond vihma eest kaitsmas, ei mingit navigatsiooniseadet ega isegi mitte nuppudega mobiiltelefoni. Korralikku kaarti ei raatsinud osta, sihtkohta jõudmiseks oli vaja jälgida suunaviitasid ning hoolega kilomeetreid arvestada, et bensiini kuni järgmise tanklani jätkuks…

Esimestel sõitudel kaitses Marti vihma eest silmapaistev kummiülikond
Esimestel sõitudel kaitses Marti vihma eest silmapaistev kummiülikond.

Arusaadavalt ei ole siin midagi võrrelda, kõige peamine on säilitada uudishimu, ettevaatlikkus ja alalhoidlikkus, võib-olla isegi teatav alandlikkus kõige ümbritseva suhtes ning mitte kunagi kiirustada.

Mida arvestada motomatkaks varustuse valimisel?

Reeglina jääb iga korraga kaasavõetava pagasi hulk vähemaks, erandiks muidugi juhud, kui on plaanis telgis ööbida. Püüan vähemalt kord iga suve jooksul seda siiani teha: priimuse peal valmistatud toit ning keset loodust veedetud uni maitsevad eriti magusalt.

Sõiduvarustuse osas tuleb lühidalt öeldes olla valmis absoluutselt igasuguseks ilmaks ning temperatuuriks – kõrgmäestikus on ka südasuvel miinuskraadid ja tippu sõit kulgeb tihtipeale läbi vihmapilve. See tähendab omakorda kahte või isegi kolme paari kindaid ning vihmakombet, mis lisaks niiskusele kaitseb vajadusel külma eest.

Üleüldse on vaja vihmaga varakult sõbraks saada, sest halva ilmaga ei ole mitte kusagil tore konutada, pigem tasub see aeg ära kasutada ja rahulikus tempos järgmisesse kohta edasi liikuda. Seega vähemalt jalanõude ning kiivri osas soovitaksin kõige odavam hinnaklass kohe vahele jätta, sest need võivad osutuda täiesti kasututeks juba keset esimest reisi ja siis on kahju raisatud rahast.

Šotimaa
Mart koos abikaasaga Šotimaal, kus vihmakombedeta saab sõita vaid harvadel päevadel.

Ole hea ja jaga meiega mõnda meeldejäävat või humoorikat seika oma motokäikudest?

Nalja saab reisidel pigem siis, kui kiivrid on peast võetud ja vahvate reisiseltsilistega lõbusalt aega veedetakse. Kindlasti on jäänud meelde sõiduvea tõttu läbielatud kukkumine Sierra Nevada mäestikus keset veebruarikuud, positiivse poole pealt oli päris põrutav hetk parkida karabinjeeridega kooskõlastatult oma mootorratas hetkeks juriidiliselt Vatikani territooriumile, et mälestuseks üks pilt teha.

Tõelise üllatuse saime palverännakute sihtpunktina tuntud Santiago de Compostela katedraali ees, kui kuulsime nurga tagant boksermootoritele iseloomuliku heliga lähenemas BMW-sid ja korraga selgus, et need on tuttavad eestlased, kes samal hetkel täpselt samasse kohta sattusid! Siiski tuleb öelda, et ülearu palju ei ole me oma reisidel kaasmaalasi kohanud, nii et ruumi tundub veel jätkuvat.

Compostela

Kui liikluskindlustus on kõikidele liikluses osalevatele sõidukitele kohustuslik, siis kuidas hindad motoreisidel reisikindlustuse vajadust?

Reisil on mul alati olemas reisikindlustus koos reisitõrkega ja Euroopa ravikindlustuskaart, mis saadetakse postiga koju nädala jooksul pärast avalduse tegemist. Reisikindlustuse juures pean oluliseks eelkõige reisitõrke olemasolu. Lisaks tasub teada, et õnnetusjuhtumi, varguse või vandalism korral aitab tsikli korvamiseks, transpordiks või remondiks üksnes kaskokindlustus.

Soovin kõigile vahvaid reisielamusi ja turvalist sõitu!