Kaks aastat tagasi võttis riigikogu vastu seaduse, mille järgi peaks hiljemalt 1. juuliks tekkima patsiendikindlustus. See tähendab, et kõik tervishoiuteenuse osutajad peavad sõlmima kindlustuslepingu ning edaspidi maksaks ravivigade eest hüvitist kindlustusseltsid.
“Tegemist on ääretult keerulise kindlustusteenusega,” sõnas Eesti kindlustusseltside liidu juht Mart Jesse. “Inimese organism on väga keeruline ja kui sellega raviprotseduuri käigus midagi juhtub, on kahjukäsitlus hästi-hästi keeruline. Seetõttu ei ole väga paljud kindlustusandjad huvitatud üldse selle teenuse pakkumisest.”
Riigikogu sotsiaalkomisjoni esimees Õnne Pillaku sõnul hakati sellest murest rääkima juba läinud aasta lõpus. Tema teada jõuaks 1. juuliks oma tootega turule üks kindlustusselts.
“Ja seetõttu sotsiaalkomisjonis me tegime väikse töögrupi ja jõudsime kokkuleppele, et patsiendikindlustus jõustuks 1. novembrist, mitte 1. juulist,” ütles Pillak. “Kõik osapooled kinnitasid, et selleks ajaks meil on ka kindlustuse pakkujaid Eesti turul rohkem.”
Mart Jesse ütles, et 1. novembriks loodab patsiendikindlustust pakkuda kolm Eestis tegutsevat ettevõtet.
Sotsiaalministeeriumi tervishoiuvõrgu juhi Heli Paluste sõnul toetab ka ministeerium seadusemuudatuse edasilükkamist. Siiski võivad esimesed kindlustuspakkujad võivad oma tooteid tutvustada juba varem, lisas ta.
“Meile on ajapikenduse vajadust põhjendatud pigem sellega, et kuna neid seltse on ainult kolm, siis arvestades tervishoiuteenuse osutajate suurt arvu, jäävad nad hätta juuli alguseks lepingute sõlmimisega, sest iga lepingu juurde käivad ka läbirääkimised,” selgitas Paluste.
Niisiis loodab sotsiaalministeerium, et tervishoiuteenuse osutajad alustavad lepingute sõlmimisega esimesel võimalusel nii, et novembriks oleks kõik muudatuseks valmis. “Vähemalt üks selts on meile teadaolevalt pakkumisteks valmis aprilli jooksul,” ütles Paluste.
Keerulised juhtumid võivad minna otse lepituskomisjoni lahendada
Mart Jesse sõnul soovivad kindlustusandjad seadusesse veel mõnda muudatust. Ta selgitas, et kahjuavalduse üle otsustamise jaoks läheb kindlustusseltsidel vaja eksperte, kes ütleks, kas raviviga tehti või mitte. Keerulisematel juhtudel võib sõltumatu eksperdi leidmine raske olla.
“Me oleme sotsiaalministeeriumiga jõudnud põhimõttelisele kokkuleppele, et kui kindlustusandja ise ei suuda leida eksperti, kes selle juhtumi läbi analüüsiks, siis on kindlustusandjal õigus pöörduda riigi lepituskomisjoni poole, et riik organiseeriks ise vastavad eksperdid ja aitaks kahjukäsitluse läbi viia,” rääkis Jesse.
Praeguse seaduse järgi peaks terviseameti juurde loodav lepituskomisjon olema koht, kuhu patsient saab pöörduda, kui ta kindlustusseltsi otsusega rahule ei jää.
Pillaku sõnul tuleb ettevõtete soovitud seadusemuudatust veel kaaluda, et ekspertkomisjoni liikmed ei peaks hiljem iseenda otsusele hinnangut andma.
“Tuleb arutada, milline see kokkulepe oleks, et see arvestaks ka patsiendi huve maksimaalselt,” rääkis Pillak. “Et ei tekiks sellist olukorda, kus ekspert ütleb, et tema on oma arvamuse öelnud ja patsient jääb justkui lageda taeva alla.”
Paluste sõnul toetab sotsiaalministeerium seaduse muutmist nii, et keerulisematel juhtudel saaks kindlustusselts asja juba enne otsuse tegemist lepituskomisjonile üle anda.
“Kui juhtumi puhul on kindlustus kaldumas patsiendi jaoks negatiivse otsuse poole ja ta näeb, et juhtum on niikuinii lepituskomisjoni jõudmas, siis ta alustab lepitusmenetlust juba varem,” kirjeldas Paluste ministeeriumi nägemust. “Sellest vaatest jääb patsiendil kaebuse esitamise vaev lihtsalt ära.”
Ministeerium valmistub ka selleks, et seadus jõustub 1. juulil
Kui muudatusettepanekud ametlikult riigikokku jõuavad, plaanib Pillak need siduda hiljuti esimese lugemise läbinud tervishoiuteenuste osutamise seaduse eelnõuga.
“Pisut läheb aega, enne kui eelnõu teisele lugemisele jõuab. Aga tahaks nii, et enne jaanipäeva on kõik need vajalikud otsused tehtud,” sõnas Pillak.
Kui riigikogu enne suvepuhkust seadust ei muuda, tekib patsiendikindlustuse kohustus 1. juulil. Sealt edasi on tervishoiuteenuse osutajatel veel 30 päeva lepingute sõlmimiseks.
Paluste sõnul paneb ministeerium end ka selleks võimaluseks valmis. Seadusega koos peaks jõustuma ka kaheksa erinevat määrust, kus on muu hulgas kirjas nii kindlustuskaitsega kaetud tervisekahjustuste liigitus kui ka lepituskomisjoni moodustamise töökord.
“Neid me teeme palavikulise kiirusega just selleks, et olla valmis ka selleks stsenaariumiks, kui 1. juuli jääb jõusse,” ütles Paluste.
Allikas: ERR