Ministeeriumi tervishoiuvõrgu juht Heli Paluste rääkis, et edasilükkamise põhjus on kindlustusseltside soov. Otsus on riigikogu käes, kes saab jõustumise tähtaja seal parasjagu menetluses olevate muude seadusemuudatuste sees ära vormistada. Paluste sõnul on seltside huvi uue kindlustustoote vastu seni kesine: märku on andnud endast Seesam, BTA ja PZU. Kuid seltse on Eestis kümme ja lepingu seltsiga peavad sõlmima ka ühemehe arstikeskused, seega tuleb neid kokku tuhandeid.
Samal ajal peab töötama iga raviasutus välja vigadest raporteerimise keskkonna, kellel seda veel ei ole. Ka iga väike perearstikeskus või hambaravikabinet peab pidama hakkama aruannet, vähemalt Exceli kujul, ehkki seadus ei anna vorme ette ja teoreetiliselt võiks vigu koguma hakata ka vihikusse. Sessioonil esinenud vandeadvokaat Ants Nõmper vihikut aga ei soovitanud, kuna sealt võivad andmed kergemini kaduda, koos vihikuga.
Teatud ravivead saadetakse edasi terviseametisse, kus on keskne andmebaas, mille järgi saab hakata vigu ja tagajärgi analüüsima. Sessioonil rõhutati, et kui arst või õde või mõni muu meedik raporteerib olukorrast, ei ähvarda teda kriminaalasi (v.a näiteks juhul, kui ta oli purjus või tegi tahtliku vea).
Allikas: Meditsiiniuudised
